MTÜ Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts
 

Põhikiri

1. ÜLDANDMED
 

1.1 Mittetulundusühingu nimi on Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts (edaspidi Selts).
1.2 Seltsi asukoht on Narva mnt 1-305, Tallinn, 10507, Eesti Vabariik.
1.3 Selts on eraõiguslik juriidiline isik.
1.4 Selts on vabatahtlikult liitunud isikute mittetulunduslik ühing, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ega kasumi jaotamine oma liikmete vahel.
1.5 Seltsi tegevuse eesmärgiks on Seltsi liikmete ühendamine kutseorganisatsiooniks, nende huvide kaitsmine ja kutsealase töö edendamine.
1.6 Selts kasutab oma rahalisi vahendeid vaid oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.
1.7 Seltsi majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.


2. SELTSI ÜLESANDED


2.1 Seltsi liikmete koolitamine kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil;
2.2 Hambatehnikute kutseoskuste arendamine;
2.3 Uute hambaproteesimisalaste saavutuste tutvustamine ja propageerimine;
2.4 Kaasaaitamine stomatoloogiaalaste konverentside, kongresside, näituste ja seminaride korraldamisele;
2.5 Sidemete loomine ja arendamine teiste stomatoloogiaalaste organisatsioonide ja firmadega;
2.6 Hambaproteesimise alaste eksperthinnangute andmine.


3. SELTSI VARA


3.1 Seltsi varaks on talle kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning rahalised vahendid.
3.2 Seltsi rahalised vahendid saadakse tema liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, seltsi põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks korraldatavatest üritustest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
3.3 Selts vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.


4. SELTSI LIIKMED


4.1 Seltsi liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigis alaliselt elav füüsiline isik, kellel on hambatehniku kvalifikatsioon;
4.2 Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 1 (ühe) kuu jooksul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest;
4.3 Kui juhatus keeldub taotlejat seltsi liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema vastuvõtmise otsustab volinike koosolek.
4.4 Seltsi liikmeks vastuvõtmisel on seltsi liige kohustatud tasuma sisseastumismaksu ja andma allkirja põhikirjaga tutvumise kohta.
4.5 Seltsi sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suurus määratakse igal aastal volinike koosoleku otsusega.
4.6 Seltsi liikmel on õigus avalduse alusel seltsist välja astuda, kuid talle ei tagastata käimasoleva majandusaasta eest juba tasutud liikmemaksu.
4.7 Juhatus peab seltsi liikme väljaaastumisavalduse läbi vaatama 1 (ühe) kuu jooksul, tehes kindlaks välja astuva liikme ja seltsi vastastikused varalised õigused ja kohustused. Otsuse ärakiri saadetakse või antakse väljaastunud seltsi liikmele 7 päeva jooksul otsuse tegemise päevast alates.
 
4.8 Seltsi liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui
4.8.1 liikmeks astuja on varem seltsist välja arvatud ühel põhikirja punktis 4.11 sätestatud alusel;
4.8.2 liikmeks vastuvõtmine on vastuolus põhikirja 4.1 sätetega.
 
4.9 Seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse isikule, keda ei võetud Seltsi liikmeks 7 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Vastuvõtmisest keeldumise otsus peab sisaldama põhjendust keeldumise kohta.
4.10 Seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumise peale võib edasi kaevata volinike koosolekule 1 (ühe) kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Volinike koosolek peab keeldumise läbi vaatama ja tegema otsuse kaebuse saamisele järgneval volinike koosolekul, mille toimumise aja ja koha peab kaebuse esitajale teatama kirjalikult. Volinike koosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitajale 7 päeva jooksul selle tegemise päevast alates.

4.11 Seltsi liige arvatakse volinike koosoleku otsusega seltsist välja järgmistel juhtudel:
4.11.1 kui ta ei täida põhikirjas sätestatud või üldkoosoleku otsusega pandud kohustusi;
4.11.2 kui ta on rikkunud kutse-eetika nõudeid;
4.11.3 kui ta kahjustab oma süülise tegevusega seltsi mainet ja huve.

4.12 Seltsist väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest 7 päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjalikult teatada.
4.13 Põhikirja punktis 4.11 sätestatud alusel väljaarvatud liige loetakse Seltsist väljaarvatuks väljaarvamise otsuse tegemise päevast alates;
4.14 Juhatus peab Seltsi liikmete registrit, millesse kantakse andmed liikmete kohta.


5. SELTSI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED


5.1 Seltsi liikme õigused ja kohustused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
 
5.2 Seltsi liikmel on õigus:
5.2.1 võtta hääleõigusega osa Seltsi üldkoosolekust isiklikult või esindaja kauda;
5.2.2 valida ja olla valitud Seltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse;
5.2.3 saada teavet Seltsi tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
5.2.4 kasutada Seltsi omandis olevat tehnikat, kirjandust ja muid vahendeid vastavalt volinike koosoleku poolt kinnitatud korrale;
5.2.5 astuda Seltsist välja;
5.2.6 kasutada teisi EV seadusandluses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.
 
5.3 Seltsi liikmel on kohustus:
5.3.1 järgida seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku, volinike koosoleku (olenemata tema seisukohast hääletamisel) ja juhatuse ning kontrollorganite otsuseid;
5.3.2 liikmeks astumisel tasuda sisseastumismaks;
5.3.3 võtta osa Seltsi tegevusest;
5.3.4 tasuda iga-aastast liikmemaksu;
 
5.4 Sisseastumismaks on rahaline ja selle suurus määratakse igal aastal volinike koosoleku otsusega.
5.5 Liikmemaks on rahaline ja selle suurus ning tasumise kord määratakse igal aastal volinike koosoleku otsusega.
5.6 Seltsi liige peab tasuma sisseastumismaksu ja esimese liikmemaksu 1 kuu jooksul arvates tema liikmeks astumise päevast. Iga-aastase liikmemaksu peab seltsi liige tasuma volinike koosoleku poolt määratud tähtaja jooksul;
5.7 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest;
5.8 Seltsi liige ei vastuta Seltsi kohustuste eest;
5.9 Päevast, millal liige loetakse Seltsist väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad tema liikmelisusest tulenevad varalised ja mittevaralised õigused;
5.10 Isikul, kelle liikmelisus Seltsis on lõppenud, ei ole õigusi Seltsi varale.


6. ÜLDKOOSOLEK


6.11 Seltsi kõrgeim juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek.
 
6.12 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.12.1 Seltsi põhikirja muutmine;
6.12.2 Seltsi eesmärgi muutmine;
6.12.3 Seltsi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
6.12.4 Liikmetele täiendavate kohustuste kehtestamine;
6.12.5 Seltsi volinike valimine ja tagasi kutsumine.

6.13 Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
6.14 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada kaks kuud enne koosoleku toimumist, kusjuures kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord.
6.15 Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kord kahe aasta jooksul.
6.16 Kui juhatus ei kutsu korralist üldkoosolekut kokku üks kord kahe aasta jooksul teatamise päevast arvates, on üldkoosoleku kokkukutsumise õigus 1/3 volinikest samas korras juhatusega.
 
6.17 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku järgmistel asjaoludel:
6.17.1 omal initsiatiivil, kui seda nõuavad Seltsi huvid;
6.17.2 vähemalt poolte volikogu liikmete nõudmisel;
6.17.3 vähemalt poolte juhatuse liikmete nõudmisel;
6.17.4 revisjonikomisjoni (revidendi nõudmisel).
 
6.18 Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult näidates ära kokkukutsumise põhjused. Juhatus peab punktis 6.7 nimetatud asjaolude ilmnemisel kutsuma erakorralise üldkoosoleku kokku 2 kuu jooksul vastava nõude esitamise päevast arvates.
6.19 Kui juhatus ei ole erakorralist üldkoosolekut 2 kuu jooksul kokku kutsunud, on koosoleku kokkukutsumist taotlenud isikutel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
6.20 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb või on esindatud üle poole Seltsi liikmetest.
6.21 Kui koosolek ei ole punktis 6.10 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus vähemalt kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks Seltsi liiget.
6.22 Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Seltsi liikmed.
6.23 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Seltsi liikmed.
6.24 Seltsi liikmel on koosoleku otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
 
6.25 Seltsi liige ei või hääletada järgmiste küsimuste otsustamisel:
6.25.1 Selts otsustab temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist;
6.25.2 Selts nõuab temalt varalise või muude kohustuste täitmist või vabastab teda varalistest või muudest kohustustest;
6.25.3 Tema väljaarvamist Seltsist.

6.26 Seltsi liige, kes on ühtlasi juhatuse liige, ei või hääletada Seltsi majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel.
 
6.27 Seltsi liige, kes on ühtlasi juhatuse või revisjonikomisjoni liige, ei või hääletada järgmiste küsimuste otsustamisel:
6.27.1 Seltsi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamine;
6.27.2 Juhatuse või revisjonikomisjoni tegevusele hinnangu andmine või hinnangu andmine tegevusele, mille eest ta vastutav on.
 
6.28 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
 
6.29 Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthääli, kui otsustatakse:
6.29.1 Seltsi ühinemist, jagunemist, lõpetamist või põhikirja muudatusi;
6.29.2 Muid küsimusi, mille otsustamiseks peab koosolek vajalikuks 2/3 poolthäälte olemasolu.
 
6.30 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Seltsi liikmed.
6.31 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija;
6.32 Kohus võib Seltsi liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks EV seaduste või käesoleva põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui sellekohane avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.


7. VOLINIKE KOOSOLEK


7.1 Volinike koosolek on Seltsi juhtimisorgan, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid käesoleva põhikirjaga määratud ulatuses.
 
7.2 Volinike koosoleku pädevus:
7.2.1 majandusaasta aruande ja revisjoniaruande kinnitamine;
7.2.2 järelvalve juhatuse tegevuse üle ning sellele hinnangu andmine;
7.2.3 juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
7.2.4 punktis 4.10 nimetatud kaebuste läbivaatamine ja kinnitamine;
7.2.5 Seltsi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjade õigustega koormamise otsuse tegemine ja tingimuste korra määramine;
7.2.6 liikme seltsist väljaarvamine;
7.2.7 sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra määramine;
7.2.8 vajadusel revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
7.2.9 muude käesoleva põhikirjaga volinike koosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine;
7.2.10 liikmetega sõlmitud lepingute kinnitamine.
 
7.3 Seltsil on vähemalt 7 (seitse) volinikku.
7.4 Volinikud valib üldkoosolek piirkondliku esindatuse alusel. Volinikud kutsub tagasi üldkoosolek.
7.5 Volinik loetakse valituks või tagasikutsutuks, kui poolt hääletab vähemalt pool üldkoosoleku liikmetest või nende esindajatest.
7.6 Volinik valitakse 2 aastaks.
7.7 Volinik saab oma volitusi edasi volitada teisele volinikule.
7.8 Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus. Koosolekust tuleb teatada 10 päeva enne koosoleku toimumist, kusjuures teates peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord:
7.9 Volinike koosolekud toimuvad vastavalt Seltsi vajadustele, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas.
7.10 Volinike koosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb üle poole valitud volinike arvust;
7.11 Kui volinike koosoleku kokkukutsumisel on rikutud EV seaduste või käesoleva põhikirja nõudeid, ei ole volinike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma;
7.12 Volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsuseid vastu võtta, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik volinikud.
7.13 Kui volinike koosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue volinike koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul osalenud või esindatud volinike arvust, kuid üksnes juhul, kui koosolekul osaleb või on esindatud vähemalt 1/3 volinikest.
7.14 Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool koosolekul osalenud volinike arvust. Volinikul on koosoleku otsuse vastuvõtmisel 1 hääl.
 
7.15 Volinik ei või hääletada järgmiste küsimuste vastuvõtmisel:
7.15.1 kui Selts otsustab temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist;
7.15.2 Selts nõuab temalt varalise või muude kohustuste täitmist või vabastab teda varalistest või muudest kohustustest;
7.15.3 tema väljaarvamist Seltsist;
7.15.4 volinik, kes on ühtlasi juhatuse liige, ei või hääletada Seltsi majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel.
 
7.16 Volinik, kes on ühtlasi juhatuse või revisjonikomisjoni liige, ei või hääletada järgmiste küsimuste otsustamisel:
7.16.1 Seltsi poolt tema vastu nõude esitamine;
7.16.2 Juhatuse või revisjonikomisjoni tegevusele hinnangu andmisel, või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
 
7.17 Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volinikud.
7.18 Volinike koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
7.19 Kohus võib Seltsi liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastulolus oleva volinike koosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud 3 (kolme) kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.


8. JUHATUS


8.1 Juhatus on Seltsi alaliselt tegutsev juhtimisorgan.
8.2 Juhatuse liikmete arv määratakse volinike koosoleku otsusega. Juhatuses peab olema minimaalselt 3 (kolm) ja maksimaalselt 5 (viis) liiget.
8.3 Juhatuse liikmete arv määratakse volinike koosoleku poolt 2 aastaks.
8.4 Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.
8.5 Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees või aseesimees, ülejäänud juhatuse liikmetel on õigus esindada Seltsi ühiselt.
 
8.6 Juhatuse pädevusse kuulub:
8.6.1 Seltsi liikmete vastuvõtmine;
8.6.2 Seltsi liikmete registri pidamine;
8.6.3 Seltsi töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;
8.6.4 Seltsi raamatupidamise korraldamine;
8.6.5 Raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ja selle esitamine volinike koosolekule; tehingute sooritamine või seltsi liikmete volitamine nende tegemiseks.

8.7 Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
8.8 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
8.9 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
8.10 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Seltsi poolt;
8.11 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded volinike koosolekule 6 (kuue) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab volinike koosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
8.12 Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel Seltsile tekitatud varalise kahju eest solidaarselt, välja arvatud juhul, kui juhatuse liikme eriarvamus on vormistatud kirjalikult, esitatud juhatuse koosolekule ja protokollitud.
 
8.13 Juhatuse liikme vabastab vastutusest:
8.13.1 tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud:
8.13.2 tema puudumine koosolekult, millel punktis 8.12 nimetatud otsus vastu võeti, mõjuval põhjusel (haigus, lähetus vms.).
 
8.14 Juhatuse liikme võib volinike koosolek tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise, võimetuse korral Seltsi juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
8.15 Juhatus peab andma Seltsi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande;
8.16 Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.


9. SELTSI LÕPETAMINE


9.1 Selts lõpetatakse:
9.1.1 üldkoosoleku otsusega;
9.1.2 pankrotimenetluse alustamisel Seltsi vastu;
9.1.3 kui Seltsi on jäänud vähem kui kaks liiget;
9.1.4 muudel seaduses ettenähtud alustel.
 
9.2 Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et Seltsil on vähem vara, kui võetud kohustusi.
9.3 Seltsi lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku otsus ja protokoll.
9.4 Seltsi lõpetamisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole määratud teisiti.
9.5 Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerijate eesmärgiga. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Seltsi likvideerimiseks.
9.6 Kui Seltsil on mitu likvideerijat, on neil õiguse esindada Seltsi ainult ühiselt.
9.7 Likvideerijad lõpetavad Seltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad ei pea Seltsi vara müüma, kui see ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalik ja kui üldkoosolek võtab vastu vastava otsuse.
9.8 Kui likvideeritava Seltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
9.9 Likvideerimise alustamisel ja lõpetamisel koostavad likvideerijad bilansi.
9.10 Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Seltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid nõuded 2 (kahe ) kuu jooksul viimase likvideerimisteate avaldamisest. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
9.11 Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse talle kuuluv raha. Deponeerimisele kuulub ka nende võlausaldajate raha, kelle nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu.
9.12 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotavad likvideerijad allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele ühe või mitme sama orientatsiooniga mittetulundusühingu vahel.
9.13 Vara ei või õigustatud juriidiliste isikute vahel jagada enne 6 (kuue) kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.
9.14 Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse Liidu registrist kustutamiseks.


10. SELTSI ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE


10.1 Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alustel ja korras.
10.2 Selts võib ühineda ainult teisei mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguks.