MTÜ Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts
 

Hambatehnikute küsitlus

Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts viis ajavahemikus 30.11.2016-15.12.2016 läbi koostööalase uuringu hambatehnikute seas. Eesmärgiks oli võrrelda hambatehnikute vastuseid hambaarstide vastustega ning leida nende olulisemad erinevused. Ühtlasi tuuakse välja koostöö kitsaskohad. Küsitlust jagati seltsi facebooki lehel ning grupis „hambatehnikud“. Küsitlusele vastas 53 hambatehnikut. Joonisel 1 on välja toodud vastajate sotsiaaldemograafiline mudel võrdluses hambaarstidest vastanutega. 

Antud uuringu põhiküsimusteks on: 
 
1. Millistest allikates leiavad hambaarstid koostööpartneri ning mida seejuures hinnatakse?
2. Kas hambaarstid on rahul laborite kvaliteediga ning mis on tööde ümbertegemise suurim põhjus?
3. Kuidas on hambaarstid ja hambatehnikud rahul üksteise tööalaste omadustega?
4. Millistel põhjustel vahetab hambaarst laborit/tehnikut või tellib töid väljastpoolt Eestit?
 
Joonis 1. Vastanute sotsiaaldemograafiline mudel
 

Esimese küsimusega eraldati vastanud selle põhjal, kas respondendi ettevõttes on labor või kliinik ning kas ta teeb sellega koostööd. Joonisel 2 on näha, et hambaarstidest 25% töötab  ettevõttes, kus on olemas enda proteesilabor. Hambatehnikute puhul on vastused jagunenud vastupidiselt, mis tähendab et suuremal osal vastanutest (70%) on ettevõttes kliinik, kellega labor saab teha koostööd.

Joonis 2. Kas ettevõttes on labor/kliinik
 

Peale vastajate eraldamist selle põhjal, kas ettevõttes on labor/kliinik või mitte, uuritakse edasi, kas töid eelistatakse tellida kabineti lähedalt või kaugemalt. Kabineti lähedal on mõeldud lisaks ettevõtte enda laborile ka lähimat muud tegutsevat hambalaborit. 57% vastanutest tellib tööd kabineti lähedalt ning 43% kaugemalt. Hambatehnikute puhul uuritakse, kas tööd tellitakse ettevõtte siseselt või tuleb suurem osa töödest majast väljastpoolt. Joonisel 3 on näha, et mõlemad vastanute grupid töötavad pigem lähedal olevate koostööpartneritega. Arstidest eelistab kabineti lähedalt töid tellida 57% vastanutest ning tehnikutest teeb lähedal oleva arstiga töid 73% vastanutest.

Joonis 3. Kustkohast tellitakse töö
 

Järgnevalt uuritakse nii hambaarstidelt kui ka hambatehnikutelt mis on lähestikku tehtava koostöö eelisteks. Vastused on välja toodud joonisel 4. Suuremad vastuste erinevused on mugavuse ja kiiruse osas.
 
Joonis 4. Kabineti lähedalt tellimise põhjused
 

Kabinetist kaugemalt tellimise põhjused on kujutatud joonisel 5. Suuremad erinevused on kindla tehniku, hinna, esteetika ja kabineti lähedal ei teostata vajalikke töid vastustes.

Joonis 5. Kabinetist kaugemalt tellimise põhjused
 

Järgmisena uuritakse vastanutelt, milliste allikate kaudu on saadud info laborite kohta, millega teha koostööd. Siin peetakse eelkõige silmas neid, kelle ettevõttes ei ole laborit kui ka neid, kes ei soovi enda ettevõtte laboriga koostööd teha. Hambatehnikute puhul küsitakse antud küsimus neilt, kelle ettevõttes puudub hambaravi ning neilt, kes ei tee enda maja arstidega koostööd. Joonisel 6 on näha, et ülekaalukalt saadakse infot suusõna kaudu, mis levib arstide siseringis. Hambatehnikud ülehindavad näidistööde mõju ning alahindavad tehnoloogilist võimekust.

Joonis 6. Millistest allikatest leitakse koostööpartnerid
 

Hambaarstidelt uuriti, kas nad tellivad töid väljastpoolt Eestit, mis riikidest ning millistel põhjustel nad seda teevad. Hambatehnikutelt uuriti, kas nad on kursis, et hambaarstid tellivad töid väljastpoolt Eestit, mis riikidest ning mis on nende arvates tellimuste põhjusteks. Joonisel 7 on näha, et hambaarstidest 33% on välismaalt tellinud ning 83% hambatehnikutest on sellega kursis. 

Joonis 7. Välismaalt tellimine
 

Joonisel 8 on välja toodud välisriigid, kustkohast hambaarstid tellivad töid. Vastuste kokkuvõte on tehtud avatud küsimuse vastuste põhjal.

Joonis 8. Millistest välisriikidest tellivad hambaarstid töid
 

Joonisel 9 on välja toodud põhjused, miks hambaarstid tellivad töid välismaalt. Vastukaaluks on lisatud hambatehnikute arvamus välismaalt tellimise põhjustest. Vastuse „Muu“ alla märkis vastaja, et töötab lisaks ka Soomes. Hambatehnikute arvates on peamine välismaalt tellimise põhjus hind, kuid hambaarstide vastustest selgub, et sama oluline on ka toote kvaliteet. Kõikides punktides erinevad vastused oluliselt.

Joonis 9. Välismaalt tellimise põhjused
 

Järgnevalt uuritakse hambaarstidelt, kas nad oleksid nõus parema kvaliteedi eest rohkem maksma ning mida peetakse kvaliteedi puhul kõige olulisemaks. Hambatehnikutelt uuritakse, mis põhjustel on nad pidanud töid ümber tegema. 92% hambatehnikutest on pidanud töid ümber tegema ning joonisel 10 selgub, et eelkõige teevad hambatehnikud töid ümber esteetilistel põhjustel.

Joonis 10. Mis on kvaliteedi juures oluline
 

Hambatehnikutelt uuriti, kes on vigade põhjustes pigem süüdi. Joonisel 11 selgub, et hambatehnikute arvates, et vead põhjustatud enamjaolt kabineti poolt. Avatud vastustena on välja toodud järgnevad vastused:
 
* „On tulnud ette kõiki eelpool nimetatut“
* „Nii patsiendi soovil kui ka enda eksimusest.“
* „pigem on vead võrdsed“

Joonis 11. Vigade põhjustajad
 

Hambatehnikutelt uuriti kas seda, kas nad on palunud hambaarstil parandusi/korrektuure teha ning millistel põhjustel. 89% vastanutest on palunud hambaarsti ning põhjused on välja toodud joonisel 12. Avatud vastustena on välja toodud järgnevad vastused:
 
* „silmaga nähtav vale hambumus ,halb suu ettevalmistus tööks“
* „Köntide kallak“
* „Ajutiste kroonide jäljend puudu frondi töö puhul.“
* „Teen partsiaale“
* „Oleneb vea suurusest“

Joonis 12. Korrektuure vajavad põhjused
 

Lisaks uuriti hambatehnikutelt, kas töö jooksul esineb „Tee ära“ suhtumist ning kas hambatehnik teostab sellisel juhul töö. Vastused on välja toodud joonisel 13. Vastustest selgub, et 79% vastanutest puutub kokku „Tee ära“ suhtumisega.

Joonis 13. Kas esineb „Tee ära“ suhtumist
 

Koostöö parendamise huvides uuriti nii hambaarstidelt kui ka -tehnikutelt, kas nad sooviksid ühiseid koolitusi ning milliseid koolitusi konkreetselt. Joonisel 14 on näha küsimuse vastuseid. 92% vastanutest nii hambaarstide kui ka –tehnikute seas soovivad ühiseid koolitusi. Hambatehnikud on vabade vastustena välja toonud soovi lisaks koos läbida jäljendamist ning ortodontiat käsitlevaid koolitusi. Lisaks etteantud vastustele on välja toodud veel järgnevad hambaarstide soovid:
 
* „Jäljendamine ja jäljendi lugemine“
* „Diskussioon mida labor arsti käest tahab ja arst laborilt ootab. Koostöö muutmine veel paremaks, üksteise parem mõistmine, tagasiside.“
* „Mis on tehniku jaoks oluline, et arst teeks töö erinevate etappide juures. Kuidas tehniku tööd lihtsamaks teha.“

Joonis 14. Milliseid ühiseid koolitusi soovitakse
 

Kuna oluline osa koostööst on tagasiside, siis lisati uuringusse selle teemaline küsimus. Autor uuris, kas hambaarstide jaoks on tagasiside piisav ning mis on selle ebapiisavusel puudu. Hambatehnikutelt uuriti, kas nad annavad tööprotsessi käigus hambaarstidele tagasisidet ning millist tagasisidet konkreetsemalt. Joonisel 15 on välja toodud küsimuse vastused. Vabade vastustena on hambatehnikud märkinud enda poolseks tagasisideks ka ettepanekut materjali valikuks. Hambaarstid on lisaks välja toonud järgnevad mõtted:
 
* „Meil  sujub  kenasti“
* „Kui labor leiab, et minu meetod, jäljend või mingi muu asi on antud töö puhul olnud kehv. Siis sooviks konstruktiivset kriitikat.“
* „Hetkel probleeme pole“
* „Tihtipeale tuleb tagasiside koos valmis tööga. Eelistaksin pigem saada tagasisidet“ koheselt, parandada preparatsiooni ning võtta uue jäljendi.“
* „tagasiside on olnud alati hea“
* „Ettepanekutest/võimalikest takistustest teatan ennetavalt ise ka.“
* „koostöö sujub“
 
Joonis 15. Tagasiside
 

Koondava küsimusena uuriti hambaarstide üldist rahulolu seoses hambatehnikutega. Arstidel paluti hinnata järgnevaid omadusi: tähtaegadest kinnipidamine, koostöövalmidus, ülesannetest arusaamine, tööde esteetika, tööde kvaliteet, tagasiside ning tööde suhu sobivus. Vastused on järjestatud joonisel 16 võttes aluseks hambatehnikute väga head omadused.

Joonis 16. Rahulolu hambatehnikutega
 

Sama küsimus esitati hambatehnikutele, kus neil paluti hinnata järgnevaid hambaarstide omadusi: tähtaegade pikkused, tagasiside, erialane suhtlemine, erialased oskused, erialased teadmised, koostöövalmidus. Vastused on järjestatud joonisel 17 võttes aluseks hambaarstide väga head omadused.

Joonis 17. Rahulolu hambaarstidega
 

Järgnevalt püüti välja selgitada põhjused, miks hambaarstid vahetavad koostööpartnerit. Küsimuses paluti hinnata järgnevaid võimalikke põhjuseid koostööpartneri vahetamiseks: esteetika, kvaliteet, personaalsus, kasutatavad proteesimismaterjalid, tööde valmimise kiirus, hind ning tehnoloogiline võimekus. Hambaarstide vastused on välja toodud joonisel 18.

Joonis 18. Koostööpartneri vahetamise põhjused (hambaarst)
 

Sama küsimus esitati ka hambatehnikutele, leidmaks nende arvamus, miks hambaarst võiks vahetada hambalaborit/-tehnikut. Hambatehnikute vastused on välja toodud joonisel 19.

Joonis 19. Koostööpartneri vahetamise põhjused (hambatehnik) 
 

Hambaarstidelt ja hambatehnikutelt uuriti kokkuvõtvalt, kas nende arvates on läbiviidud küsitlus vajalik. Küsitluses kasutati skaalat vahemikus 1-7, kus 1 on mittevajalik ning 7 on vajalik. Küsimuste tulemused on välja toodud joonisel 20. Hambatehnikute jaoks oli läbiviidud küsitlus olulisem (tulemusega 6,11), kui hambaarstidele (tulemus 4,92).

Joonis 20. Kas antud küsitlus on vajalik
 

Viimase küsimusena paluti vastajatel vabas vormis välja pakkuda enda poolseid mõtteid, kuidas koostööd hambaarsti ja labori/tehniku vahel parendada saaks. Hambaarstid suurim soov on seotud suhtlusega – nad soovivad suures osas rohkem omavahelist verbaalset suhtlemist, individuaalset kontakti ja diskussiooni tehnikuga ja tihedamat tagasisidet. On välja toodud, et otsesed kontaktid tehnikute ja arstide vahel on olulised, et tunda inimesi, mille tulemusel areneb ka võimalik koostöö. Tehnik ei peaks töö tegemist alustama, kui on juba varakult näha, et midagi on valesti ning selle asemel tegema enda poolseid ettepanekuid. Arstid soovivad ka rohkem ühiseid koolitusi. Välja on toodud ka arvamused, mis on seotud liiga kõrgete laborite hindadega.

Hambatehnikud soovivad suuremas osas rohkem ühiseid koolitusi, koosviibimisi ja loenguid. Suur hulk ettepanekuid on seotud suhtlemisega - väga paljud tehnikud soovivad saada rohkem tagasisidet (nii positiivset kui ka negatiivset) ja ettepanekuid tööde teostamise osas. Soovitakse rohkem informatsiooni enne tööga alustamist ning võimalusel raviplaani tutvustamist. Rõhutatult on välja toodud ka koostöövalmidus nii hambaarstide kui ka -tehnikute vahel. Lisaks koostöö Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppetoolide vahel. On välja pakutud ideed ühtlustada õppekavasid, et arst-tehnik suhe algaks juba koolist. 
 
Hambatehnikutelt paluti lisaks vastata küsimusele, kas nad soovitaksid hambatehniku eriala enda sõbrale/ tuttavale. Küsimuse vastus on välja toodud joonisel 21. Antud joonise põhjal selgub, et hambatehniku eriala soovitusindeks on tugevalt negatiivne väärtusega -69%. Soovitajaid (hinnanguga 9 ka 10) on ainult ~2%, ükskõikseid (hinnanguga 7-8) ~28% ning mittesoovitajaid (hinnanguga 0-6) ~71%. Soovitusindeksi arvutamiseks lahutatakse soovitajate arvust mittesoovitajate arv (2% - 71%).
 
Joonis 21. Hambatehnikute eriala soovitusindeks

 
Küsitluste tulemusel saab teha järgnevad järeldused:

Hambaarstidest 76% saavad koostööpartnerite kohta infot peamiselt suusõna kaudu. Hambatehnikutest nõustuvad antud väitega 81% vastanutest. Suuremad erinevused on vastustes näidistööd (vahe 18%), reklaam (vahe 12%) ja tehnoloogiline võimekus (vahe 12%). Esimest ja teist peavad hambatehnikud ja kolmandat hambaarstid olulisemaks. Koostööpartneri kolm olulisemat omadust kabineti lähedalt tellimisel on koostöö (82%), kiirus (71%) ja kvaliteet (65%). Hambatehnikute arvates on põhjusteks mugavus (93%), koostöö (89%) ja kvaliteet (67%). Hinda pidasid mõlemad osapooled kõige vähem tähtsamaks. Suuremad erinevused on vastustes mugavus (vahe 31%) ja kiirus (vahe 27%). Esimest peavad hambatehnikud ja teist hambaarstid olulisemaks. Kabinetist eemalt tellimise kolm olulisemat põhjust on kvaliteet (77%), koostöö (62%) ja esteetika (62%). Hambatehnikute arvates on olulisemad põhjused kvaliteet (73%), kindel tehnik (73%) ja koostöö (62%). Suuremad erinevused on vastustes kindel tehnik (vahe 42%), hind (vahe 23%) ja kabineti lähedal ei teostata vajalikke töid (vahe 19%). Esimest ja teist peavad hambatehnikud ja kolmandat hambaarstid olulisemaks. Hambaarstidest 27% ei telli enda ettevõtte laborist, sest labori tööde kvaliteet on kehv, labori ei teosta vajalikke töid, tööd valmivad aeglaselt ning laboris ei ole vajalikku tehnoloogiat. Antud faktoreid saab pidada koostöö kitsaskohtadeks.

82% hambaarstidest on parema kvaliteedi eest nõus rohkem maksma ning oluliseks peetakse suhu istuvust, ääretäpsust ja oklusioon. Hambatehnikute enim tööde ümbertegemist põhjustavad aga esteetilised probleemid (65%), mis ei ole kvaliteediga seotud. Kvaliteedi alla kuuluvatest probleemidest on esikohal oklusioon, millele järgnevad suhu istuvus ja ääretäpsus, mis kattuvad arstide vastustega. Siit tulenevalt võib kitsaskohaks siiski pidada kvaliteeti, sest suur protsent hambaarste leiavad, et kvaliteet võiks olla parem ning hind ei ole seejuures määravaks faktoriks.

Hambaarstid peavad hambatehnikute kõige paremaks omaduseks tähtaegadest kinnipidamist, millele järgneb koostöövalmidus ja ülesannetest arusaamine. Kõige kehvemaks hambatehnikute omaduseks peetakse tagasisidet. Hambaarstide kõige parem erialane omadus on koostöövalmidus, millele järgnevad erialased teadmised ja erialased oskused. Kõige kehvem erialane omadus on, sarnaselt hambatehnikutele, tagasiside. Seda saab pidada hambaarstide ja –tehnikute koostöö suureks kitsaskohaks. 

Hambaarstid peavad koostööpartneri kolmeks olulisemaks vahetamise põhjuseks ning ühtlasi ka koostöö probleemide aluseks esteetikat, kvaliteeti ja personaalsust. Ka hambatehnikud peavad hambaarstide koostööpartneri vahetuse põhjusteks samu faktoreid, pidades olulisimaks kvaliteeti. Kõige vähemtähtsamaks pidasid mõlemad osapooled tehnoloogilist faktorit. Väljastpoolt Eestit tellitakse töid põhiliselt hinna (50%), kvaliteedi (50%) ja esteetika (45%) tõttu. Hambatehnikute arvates on olulisimaks faktoriks hind (98%), millele järgnevad kvaliteet (14%) ja tehnoloogia (14%).

Lisaks selgus, et kuigi 80% hambaarstidest soovib töö käigus saada rohkem tagasisidet ning eelkõige tuntakse puudust tehnikupoolsetest ettepanekutest (73%), siis hambatehnikute vastustest tuleb välja, et 85% vastanutest annab töö käigus hambaarstile tagasisidet ning eelkõige teavitatakse hambaarsti probleemidest (96%). Sellel järgneb tehnikupoolsed ettepanekud (78%). Mõlemad osapooled võrselt (92%) soovivad läbida ka ühiseid koolitusi ning kolm tähtsamat koolitust on mõlema vastanute grupi puhul oklusioon, esteetika ja uued materjalid. Hambaarstid pidasid neile edastatud küsitlust vähem vajalikuks (tulemus 4,92), kui hambatehnikud (tulemus 6,11). Hambatehnikute eriala soovitusindeks on tugevalt negatiivne, tulemusega -69%. 

Autor tegi uurimustulemuste põhjal järgnevad ettepanekud koostöö parendamiseks:
 
1. Laborid peaksid laiendama/ kohandama tooteportfelli vastavalt turu nõudlusele ning kaaluma tehnoloogilise võimekuse täiendamist.
2. Laborid peaksid tõstma toodete kvaliteeti, et mitte kaotada koostööpartnereid välisturgudele.
3. Hambaarstid ja hambatehnikud peaksid nõudma ja osalema ühistel koolitustel, mille tulemusel paraneb nii üksteise mõistmine kui ka koostöö. Koolitustel võivad tekkida ka uued erialased sidemed.
4. Nii hambaarstid kui ka –tehnikud peavad tööprotsessi käigus hakkama andma rohkem tagasisidet. Kuna protees saab valmida ainult kahe osapoole koostööna, peaksid mõlemad probleemide ilmnemisel teise poolega suhtlema. Varajane ühine planeerimine vähendab vigade teket miinimumini. Hambaarst peaks tagasisidet andma ka õnnestunud töö puhul.
5. Hambaarstid peavad konsulteerima tööde valmimise tähtaegade osas, et tagada vigadeta lõpp-produkt.
6. Hambaarstid peavad rohkem arvestama hambatehnikute soovide ja palvetega, et tagada sobilik lõpp-produkt.